koer
koer (Estnisch)
    
    Substantiv
    
| Kasus | Singular | Plural | 
|---|---|---|
| Nominativ | koer | koerad | 
| Genitiv | koera | koerte koerade | 
| Partitiv | koera | koeri koerasid | 
| Illativ | koera koerasse | koeradesse koertesse | 
| Inessiv | koeras | koerades koertes | 
| Elativ | koerast | koeradest koertest | 
| Allativ | koerale | koeradele koertele | 
| Adessiv | koeral | koeradel koertel | 
| Ablativ | koeralt | koeradelt koertelt | 
| Translativ | koeraks | koeradeks koerteks | 
| Terminativ | koerani | koeradeni koerteni | 
| Essiv | koerana | koeradena koertena | 
| Abessiv | koerata | koeradeta koerteta | 
| Komitativ | koeraga | koeradega koertega | 
Worttrennung:
- koer, Plural: koe·rad
Aussprache:
- IPA: […]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Hund
Herkunft:
- [1]
Beispiele:
- [1]
Wortbildungen:
- koeraelu, koerakett
    This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.