koer
koer (Estnisch)
Substantiv
| Kasus | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominativ | koer | koerad |
| Genitiv | koera | koerte koerade |
| Partitiv | koera | koeri koerasid |
| Illativ | koera koerasse | koeradesse koertesse |
| Inessiv | koeras | koerades koertes |
| Elativ | koerast | koeradest koertest |
| Allativ | koerale | koeradele koertele |
| Adessiv | koeral | koeradel koertel |
| Ablativ | koeralt | koeradelt koertelt |
| Translativ | koeraks | koeradeks koerteks |
| Terminativ | koerani | koeradeni koerteni |
| Essiv | koerana | koeradena koertena |
| Abessiv | koerata | koeradeta koerteta |
| Komitativ | koeraga | koeradega koertega |
Worttrennung:
- koer, Plural: koe·rad
Aussprache:
- IPA: […]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Hund
Herkunft:
- [1]
Beispiele:
- [1]
Wortbildungen:
- koeraelu, koerakett
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.