nimetu
nimetu (Estnisch)
Substantiv
| Kasus | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominativ | nimetu | nimetud |
| Genitiv | nimetu | nimetute |
| Partitiv | nimetut | nimetuid |
| Illativ | nimetusse | nimetutesse nimetuisse |
| Inessiv | nimetus | nimetutes nimetuis |
| Elativ | nimetust | nimetutest nimetuist |
| Allativ | nimetule | nimetutele nimetuile |
| Adessiv | nimetul | nimetutel nimetuil |
| Ablativ | nimetult | nimetutelt nimetuilt |
| Translativ | nimetuks | nimetuteks nimetuiks |
| Terminativ | nimetuni | nimetuteni nimetuini |
| Essiv | nimetuna | nimetutena nimetuina |
| Abessiv | nimetuta | nimetuteta |
| Komitativ | nimetuga | nimetutega |
Worttrennung:
- nimetu
Aussprache:
- IPA: […]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] namenlos, unbenannt
Beispiele:
- [1]
Übersetzungen
Referenzen und weiterführende Informationen:
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.