üürnik
üürnik (Estnisch)
Substantiv
Kasus | Singular | Plural |
---|---|---|
Nominativ | üürnik | üürnikud |
Genitiv | üürniku | üürnike üürnikkude |
Partitiv | üürnikku | üürnikke üürnikkusid |
Illativ | üürnikku üürnikusse | üürnikkudesse üürnikesse |
Inessiv | üürnikus | üürnikkudes üürnikes |
Elativ | üürnikust | üürnikkudest üürnikest |
Allativ | üürnikule | üürnikkudele üürnikele |
Adessiv | üürnikul | üürnikkudel üürnikel |
Ablativ | üürnikult | üürnikkudelt üürnikelt |
Translativ | üürnikuks | üürnikkudeks üürnikeks |
Terminativ | üürnikuni | üürnikkudeni üürnikeni |
Essiv | üürnikuna | üürnikkudena üürnikena |
Abessiv | üürnikuta | üürnikkudeta |
Komitativ | üürnikuga | üürnikkudega |
Worttrennung:
- üür·nik, Plural: üür·ni·kud
Aussprache:
- IPA: […]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Mieter, Mieterin
Beispiele:
- [1]
Übersetzungen
Referenzen und weiterführende Informationen:
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.