keel
keel (Estnisch)
Substantiv
| Kasus | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominativ | keel | keeled |
| Genitiv | keele | keelte |
| Partitiv | keelt | keeli |
| Illativ | keelde keelesse | keeltesse (keelisse) |
| Inessiv | keeles | keeltes (keelis) |
| Elativ | keelest | keeltest (keelist) |
| Allativ | keelele | keeltele (keelile) |
| Adessiv | keelel | keeltel (keelil) |
| Ablativ | keelelt | keeltelt (keelilt) |
| Translativ | keeleks | keelteks (keeliks) |
| Terminativ | keeleni | keelteni (keelini) |
| Essiv | keelena | keeltena (keelina) |
| Abessiv | keeleta | keelteta |
| Komitativ | keelega | keeltega |
Worttrennung:
- keel, Plural: kee·led
Aussprache:
- IPA: […]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Sprache
- [2] Zunge
- [3] Saite
Herkunft:
- [1] von proto-finnisch *keeli „Zunge; Sprache“
Beispiele:
- [1]
Übersetzungen
Referenzen und weiterführende Informationen:
- [1] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel“
- [2] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel (anatoomia)“
- [3] Estnischer Wikipedia-Artikel „pillikeel“
- [*] Uni Leipzig: Wortschatz-Portal „keel“
- [1–3] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013: „keel“
- [1–3] Berthold Forssman: Estnisch - Deutsch. Eesti-saksa sõnaraamat. Hempen, Bremen 2005, ISBN 3-934106-36-6, Seite 255
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.