poeg
poeg (Estnisch)
Substantiv
Kasus | Singular | Plural |
---|---|---|
Nominativ | poeg | pojad |
Genitiv | poja | poegade |
Partitiv | poega | poegi poegasid |
Illativ | poega pojasse | poegadesse (pojisse) |
Inessiv | pojas | poegades (pojis) |
Elativ | pojast | poegadest (pojist) |
Allativ | pojale | poegadele (pojile) |
Adessiv | pojal | poegadel (pojil) |
Ablativ | pojalt | poegadelt (pojilt) |
Translativ | pojaks | poegadeks (pojiks) |
Terminativ | pojani | poegadeni (pojini) |
Essiv | pojana | poegadena (pojina) |
Abessiv | pojata | poegadeta |
Komitativ | pojaga | poegadega |
Worttrennung:
- poeg, Plural: po·jad
Aussprache:
- IPA: [poəɡ]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Sohn
- [2] Knabe, Bursche, Junge
- [3] Junges
Herkunft:
- [1]
Beispiele:
- [1]
Wortbildungen:
- esikpoeg, kasupoeg, poegima, poeglaps, pojalik, pojanaine, pojapoeg, pojatütar
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.